Kultuurikriitik Mihkel Kunnuse sõnul elame praegu ideaalsetes tingimustes, et minna kollektiivselt lolliks ja kurjaks. Liberaalne võrdõiguslikkus-humanism muutub intellekti maha keerates üsna kiirelt naeruväärsuseni totraks: juriidiline soovahetus, "soopimedad" lasteaiad ja progressijoovastus sellest, kui mõni poisike paneb kleidi selga.

"Samasugune kapak primitiivsuse poole on toimunud ka nendega, kes immigratsioonivastaseid rassistideks ja ksenofoobideks sõimavad. Või islamofoobideks," kirjutab Kunnus väljaandes Eesti Ekspress.

"Nad näiteks rõhutavad, et Eestis on ammusest ajast, vähemalt 19. sajandist kohalik moslemikogukond ja nende rahulikkus on islami rahulikkuse tõestuseks. Tõsi, aga need on eeskujulikud ­moslemid, s.t poliitiliselt täiesti inaktiivsed, hoia­vad moka maas ja ei ürita ühiselu­lisi baasväärtusi puudutavates diskussioonides (­moslemi positsioonilt) kaasa rääkida nagu võrdne võrdsega."

"Aga kui moslemist märksa kodusem katoliiklane üritab kaasa rääkida katoliiklasena (näiteks, et abort on patt ja abielu ainult mehe ja naise vaheline liit), siis kerkib liberaalide hädakisa taevani. Parafraseerides: suuga sallivad islamit, käega ei katoliiklustki."

Loe lähemalt siit.