Riigikontrolli kinnitusel ei ole Eesti LGBT Ühingu, portaali Feministeerium haldava MTÜ Oma Tuba ja sihtasutuse Eesti Inimõiguste Keskus projektide rahastamine hasartmängumaksust laekunud rahast seadusega kooskõlas. Sellele asjaolule juhitakse tähelepanu juba Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) palvel advokaadibüroo Leadell PILV koostatud põhjalikus õiguslikus analüüsis.

Lisaks tuvastas riigikontroll, et ebaseaduslikult on makstud toetused välja ka sihtasutusele Poliitikauuringute Keskus Praxis ja mittetulundusühingule Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus.

"Dokumentidega tutvumise põhjal tuvastasime, et toetusi [kõnealuste ühingute] projektidele […] oleks olnud õige maksta mitte hasartmängumaksu laekumistest pärinevatest summadest, vaid Sotsiaalministeeriumi muust eelarverahast, sest nende projektide sisu ei paigutu hasartmängumaksu seaduses ette antud kasutusalade loetelu alla. Riigikontrolli hinnangul on hasartmängumaksu seaduses nimetatud kasutusalade loetelu selgelt piiritletud ja kinnine," märgib riigikontroll 6. veebruaril sotsiaalministeeriumile saadetud märgukirjas.

"Kokkuvõtvalt on Riigikontroll seisukohal, et kuigi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine on Sotsiaalministeeriumi ülesanne, ei olnud ministeeriumi ettepanekul ja Hasartmängumaksu Nõukogu otsusel hasartmängumaksu laekumistest eespool nimetatud viiele projektile toetuste eraldamine kooskõlas hasartmängumaksu seadusega. Kui seadus näeb ette raha kasutamisel sihtotstarbe, tuleb sellest ka lähtuda," on riigikontrolli seisukoht.

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul kinnitab riigikontrolli analüüs ühemõtteliselt, et sotsiaalministeerium on aastaid kasutanud sadu tuhandeid eurosid hasartmängumaksust laekunud raha teatud ideoloogilise suunitlusega ühingute rahastamiseks viisil, mis on otseselt seadusevastane.

"Olukord on tegelikult skandaalne, sest raha, mis oleks pidanud minema näiteks puuetega inimeste, vanurite või perede toetamiseks, on läinud väga suurtes summades ideoloogiliseks propagandaks ja lobitööks," märkis Vooglaid.

Euroopa parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) aga leiab, et sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) peab võtma poliitilise vastutuse ja ametist taanduma

"Ei saa lihtsalt silma kinni pigistada meeletule summale raiskamisele, mis on tehtud lihtsalt ideoloogiliste eelistuste alusel," kirjutas Madison sotsiaalmeedias.

"Arvestades Eesti üldist kehval tasemel sotsiaalset kindlustatust ühiskonnas, madalaid pensione, erivajadustega inimeste olukorda, siis raha põletamine tilu-lilu grupikestele ei saa olla tolereeritav. Eriti kui see pole isegi mitte vaid poliitiline valik, vaid otsene seaduse rikkumine, mille läbi teised ühiskonnagrupid ehk tõelised abivajajad jäävad sellest summast ilma."

SAPTK pöördus asjakohase märgukirjaga riigikontrolli poole juba 10. detsembril 2019.

Samasuguse pöördumise saatis SAPTK käesoleva aasta 2. jaanuaril ka valitsusele, et see teostaks järelevalvet sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksust laekunud raha kasutamise seaduspärasuse üle. 

Vaatamata mitmetele ministritele isiklikult tehtud meeldetuletustele ei ole SAPTK enam kui 30 päeva jooksul valitsuselt mingit vastust saanud. Muuhulgas on jäetud vastamata ettepanekule mitte maksta uusi toetusi kõnealustele ühingutele välja enne, kui riigikontrolli menetlus on tulemuseni jõudnud.

• Eelmine
• Järgmine