Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill väljendas 4. novembril pärast jumalateenistust seisukohta, et konsiliaarne kirikuvalitsemine, mis ei anna ühelegi kohalikule kirikupeale võimu kogu Kiriku üle, on sellisena loodud juba apostlite poolt, et välised jõud ei saaks ühe isiku kaudu Kirikut hävitada. Vene kirikupea kriitika oli suunatud Konstantinoopoli patriarhile, kes Kirilli sõnul tahab saada õigeusumaailma paavstiks.

"Erinevalt Konstantinoopolist, kes rikub kirikuõiguse reegleid, tungib võõra jurisdiktsiooni alale, annab "autokefaalia" neile, kes seda ei küsi, tugineb eesõigustele, mida tal pole kunagi olnud, ei taotle meie Kirik [s.t Vene Õigeusu Kirik – toim] võimu üldõigeusu tasandil. Me soovime vaid säilitada kanoonilist korda ja ei saa lubada, et õigeusus tekiks mingisugune paavstlus, "kvaasi-paavstlus" [чтобы в Православии возникло некое подобие папизма, «квазипапизм»]," sõnas patriarh Kirill, kelle sõnul pole see kooskõlas ei Jumala sõna ega kiriku traditsiooniga.

"Kui kujundati Kiriku konsiliaarne juhtimismudel, teadsid pühad apostlid väga hästi, mida nad tegid. On võimatu, et Rooma impeeriumi kontekstis on vaid üks isik vastutav kogu Kiriku eest, sest teda oleks võidud arreteerida, teda oleks võidud mõjutada koostööle, teda oleks võidud hirmutada. Need ohud on kõrvaldatud, kui Kirikut juhitakse katoolsel, konsiliaarsel viisil," jätkas patriarh.

"Me ei sea kahtluse alla Konstantinoopoli patriarhi auesimust, kuid oleme vastu igasugusele võimupüüdlusele üldisel tasandil. Konstantinoopoli patriarh, kes asub Türgis, on isiklikult äärmiselt kaitsetu, nii et jääb vaid üle paluda, et Issand hoiaks teda mõjude eest, mis võivad kurjasti mõjutada kogu Kirikut," lisas vene õigeusu kirikupea.

Roomakatoliku õpetuse kohaselt, mida õigeusukirikud ei jaga, on paavst kui Rooma piiskop ja apostel Peetruse ametijärglane "Kiriku ühtsuse jääv ja nähtav allikas ja alus." Paavst on Kristuse asemik ja kogu Kiriku ülemkarjane, talle kuulub roomakatoliku arusaama kohaselt "kõrgeim, täielik, otsene ja üleüldine võim kogu Kiriku üle."

Õigeusu arusaama kohaselt langes roomakatoliku kirik aastal 1054 kirikulõhesse, mistõttu kuulub auesimus õigeusukirikus Konstantinoopoli patriarhile. Juba 381. aastal otsustas Konstantinoopoli kirikukogu, et "Konstantinoopoli piiskop omagu auesimust kohe pärast Rooma piiskoppi, sest see linn on Uus Rooma". Talle kuulub näiteks õigus kokku kutsuda ülemaailmseid kirikukogusid.

Uuemal ajal on Moskva patriarhid korduvalt süüdistanud Konstantinoopoli patriarhi oma volituste ületamises ning rõhutanud, et kirikujuhtimises kehtib konsiliaarne mudel.

© Meie Kirik