Jh 14:23–29

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Küllap sa oled pannud tähele, et kui kedagi väga armastad, siis iga sõna, mida too isik ütleb, on olulise tähendusega. Sa loed ridade vahelt, paned tähele igat hääle nüanssi ja iga paus omab tähendust.

Jeesus ütleb: “Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna – küll ta haarab kinni minu sõnast, ripub selle küljes, kaitseb mu sõna ja peab seda kalliks.” Lammastele meeldib kuulata oma karjase häält. Need, kes armastavad ja usuvad Jeesust, hoiavad kramplikult kinni Tema sõnast ja säilitavad seda oma südames.

Jeesuse sõnad on seda tõesti väärt, et neist kinni hoida. Need on täis Püha Vaimu. Tema enda elu on Ta sõnad sisuga täitnud. “Issand, kelle juurde me läheme?” küsib Peetrus. “Sinul on elu sõnad.” Arvan, et me ei  pea otsima midagi muud lisaks Jeesuse elu sõnadele. Muidugi leidub küllalt neid, kes ei rahuldu Jeesuse selgete ning lihtsate sõnadega ja püüavad otsida midagi kõrgemat, sügavamat või salapärasemat Aga Jeesus ütleb, et kõik, mida vajate, leiate minu sõnadest.

Oma sõnaga Ta ristib. Oma sõnaga Ta annab andeks. Oma sõnaga Ta annab enda ihu ja vere meile toiduks. Tema sõna sünnitab kivistunud südames usku ja täidab selle armastusega. Oma sõnaga Ta kutsub patuseid ja annab neile hingerahu.

Tänases sõnumis Jeesus tõstab esile kahte asja: oma kohalolekut ja oma rahu. Ta oli äsja seletanud jüngritele, et Ta läheb ära ja nad ei näe Teda enam, aga Ta ei jäta neid orbudeks, vaid tuleb tagasi. Tundub, et jüngrid ei saanud suurt aru Jeesuse minemise ja tulemise jutust. Jeesus rääkis oma surmast, ülestõusmisest ja taevaminemisest. Ehkki Ta läheb ära Jumala juurde, tõotab Ta olla siiski kohal jüngrite keskel ja see kohalolek saab olema suuremal moel kui senine. See on Tema sõna ja Püha Vaimu kohalolek.

Ja mitte ainult Jeesus, vaid ka Tema Isa tuleb ja teeb eluaseme selle juurde, kes armastab Jeesust. Sest Isal ja Pojal on üks olemus. Jeesuse sõnad on Isa sõnad ja kus on Jeesus, seal on ka Jumal Isa.

Ja Isa saadab Jeesuse nimel ühe teise Lohutaja, Püha Vaimu, kes tuletab jüngritele meelde kõike, mida Jeesus on neile õpetanud. Pole tähtis, kui üksi sa maailmas end inimeste keskel tunned või kui eraldatud sa oled – Püha Vaim on alati sinuga.

Pane tähele, kuidas kõik tiirleb ümber Jeesuse. Ilma Pojata ei oleks ühendust Isaga ja ilma Jeesuseta ei oleks saadetud Püha Vaimu. Jeesus on ainuke vahendaja Jumala ja inimese vahel Ta on ainuke, kes suudab meid lepitada Isaga. Tema ohvriveri on meile rahu pandiks. Lutheril on õigus, kui ütleb, et ta ei tunne teist Jumalat kui meest nimega Jeesus.

Püha Vaim juhib meie tähelepanu mitte endale, vaid tagasi Jeesusele ja Tema sõnale. Seal, kus Jumala sõna õpetatakse selgelt ja tõeselt, kus meile tuletatakse meelde Jeesuse sõnu, seal on tegutsemas Püha Vaim isiklikult. Seal sünnib loov ja elustav usk Jeesusesse. Püha Vaim teeb oma tööd ristimises, loetud ja kuuldud Sõnas, Issanda armulauas, pühas vaimuliku ametis ja lõpuks igas kristlases, kui too edastab teistele Jeesuse sõnu. Vaim kasutab oma tegevuses alati loodud, maiseid asju ja vahendajaid nagu vesi, leib, vein, vaimulikud või teisi inimesi. Läbi nende Ta õpetab ja asetab Jeesuse sõnad meie südametesse, et võiksime Issandat usaldada, vastu võtta ja nautida Tema kohalolekut endi elus.

Seni, kuni Vaim pole oma tööd lõpetanud, kuni usk pole meie südames tärganud, seni ei ole ka Jumala sõnal mõju, sest kuulaja kõrvad on lukus. Ilma Püha Vaimu abita on jutluse kuulamisest vähe abi ja jumalateenistus on kõigest surnud kombetalitus. Sellepärast me palumegi igal pühapäeval enne Issanda söömaaega: “Läkita oma Püha Vaim sünnitama meie südametes elavat usku ja pühitse annid, mida Sinu nimel vastu võtame.” Tänu Jumalale, et Ta kuuleb ja vastab sellele palvele, sest ilma Püha Vaimu osaluseta ei oleks meie südames meeleparandust ega usku ning Kristuse ihu ja vere asemel peaksime leppima palja leiva ja veiniga. Aga seal, kus Püha Vaim teeb oma tööd, seal võtame vastu Isa ja Poja, andeksandmise ja rahu, pääsemise ja igavese elu.

Juba ristimise läbi oleme saanud osa kõigest, mida Jeesus oma surma läbi on meile kätte võitnud. Meie pattude andeksandmise, püha Kiriku, ülestõusmise ja igavese elu. Mõlemad, nii Jeesus Kristus kui ka Jumal Isa on oma koguduse keskel. Nad on kättesaadavad iga päev. See on nii nagu Jumal oleks oma suuremeelsusest ja heatahtlikkusest pannud panka sinu arvele 100 miljonit eurot ja ütleb: “Võta ja kasuta seda. Ära muretse, kui tihti sa väljamakseid teed. Niikuinii ei jõua sa kõike ära kulutada.” Ja kui me nüüd sellises olukorras oleme õnnetud ja meeleheites, just nagu meil ei oleks midagi, just nagu me ei olekski ristitud ja meil ei oleks kolmainu Jumalat, just nagu meil ei oleks Jeesuse sõnu ja Temast pulbitsevat elu, siis saame süüdistada ainult iseennast. Oleks ju rumal, kui sa ei kasutaks oma pangaarvelt raha arvete maksmiseks. Aga usku nimetatakse ju tarkuseks.

Mõtle oma ristimisest kui põhjatust pangaarvest või kui värske vee allikast, mis ei jookse kunagi tühjaks. See on meie valduses ja me ei tarvitse muud teha kui päevast päeva seda kasutada. Iga päev on meil võimalus tunnistada oma patud Jumalale, et Ta saaks puhastada meid kõigest kurjast. Iga päev on meil võimalus palvetada Püha Vaimu poole, et Ta õpetaks meid ja meenutaks meile Jeesuse sõnu ja tõsiasja, et Issand on siin meie keskel.

Oma kohalolekuga on Jeesus tõotanud ka rahu. Rahu on Tema pärand ja kingitus meile. “Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile,” ütleb Issand. Tema antud rahu on ebamaine. See on rahu, mida maailm ei saa anda. Maailma rahu saavutatakse läbi sõja, aga Jeesuse rahu tuleb läbi Tema haavade, läbi Tema murtud ihu ja valatud vere. Jeesuse rahu on püsiv ja igavene. Isegi siis, kui rahvad sõdivad üksteisega, kui tundub, et kõik põrgu väed möllavad meie ümber, isegi siis on meil rahu Jeesusega. Kõigutamatu ja igavene rahu. Rahu, mis on suurem kui meie mõistmine.

Tundub, et kristlaskond ei tunneta seda rahu selle täiuses. Kui me ei kasuta Issanda kingitud rahu oma igapäevases elus, siis saame süüdistada selles ainult enda vähest usku. Keegi on võrrelnud Kristuse kirikut uppujale visatud päästerõngaga. See, et uppuja päästerõngast kinni ei haara, on uppuja süü, aga mitte päästerõnga viga. Kõik Jumala armuvahendid, kaasaarvatud Jeesuse rahu, on meie kasutada. Olgem usinad seda tegema, ja me avastame, et Jeesuse rahu ja Tema kohalolek on tõeliselt ja reaalselt tajutav, just nii, nagu Ta on seda ise tõotanud.

“Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks.” Issanda sõnad ja Tema rahu on meiega. Haarakem neist kinni. Aamen.