Mul on rõõm teatada, et peale pikaajalisi ettevalmistusi on avatud ja tegutsemiseks valmis kaks uut katoliiklikku veebiportaali, nimelt Katoliku Õpetuse Andmebaas ja Kiriklik Vaatleja.

Katoliku Õpetuse Andmebaasi nime kandva veebiportaali taotlus on koondada ühte veebikeskkonda võimalikult ammendav kogumik eestikeelseid materjale, mis aitaksid eesti keeles lugeval inimesel saada kindlat ja usaldusväärset teavet katoliku usu, Katoliku Kiriku ja katoliiklike tavade ja praktikate kohta ning seda allikatest, milleks on Kiriku enese selgitus oma usu, tegevuse ja eesmärkide kohta.

Katoliku Õpetuse Andmebaas on oma sisu ja taotluste poolest vahetult seotud juba varem aktiivse, SAPTK poolt haldatava Kiriku Õpetusameti dokumentide koguga.

Seevastu Kiriklik Vaatleja kujutab endast blogivormis infoportaali, mis peamiselt valikuliste tõlkematerjalide vahendusel avaldab kirikupoliitilisi uudiseid ja analüüse Katoliku Kirikus toimuvast ning analüüsib Eesti ning maailma poliitilise ja ühiskondliku elu sündmusi katoliiklikelt seisukohadelt.

Eesti avalikkuses on siiamaani puudunud Katoliku Kirikus toimuvaid sündmusi ja protsesse katoliiklikult positsioonilt kajastav ja analüüsiv meedia. Kui Kirikus toimuvaid sündmusi ongi vahel käsitlenud üle-eestilised ajalehed või televisioon, siis on see pea alati toimunud Kirikut ja kogu maailma “pimedasse keskaega” tagasi juhtida soovivate konservatiivsete pimedusejüngrite ja Kirikut maailmas pidurdamatult toimuva progressiga lepitada soovivate uuendusmeelsete valgusejüngrite vahelise võitluse kontekstis.

Viimaste aastate sündmused Katoliku Kirikus on olnud tormilised, selgemalt öeldes, lausa revolutsioonilised ning üha suurema osa ilmikkatoliiklaste silmis üha selgemini äratuntavalt katastroofilised. Seepärast kujunes peale arutelusid ühiskondliku elu vallas tegutsevate ilmikkatoliiklastega välja veendumus, et nii katoliiklaste kui mittekatoliiklaste informeerimiseks Katoliku Kirikus toimuvast ja katoliiklusega seonduvatest küsimustest on portaalide Objektiiv ja Meie Kirik kõrvale hädavajalik luua veel üks meedia, mille nimeks saagu Kiriklik Vaatleja.

Kirikliku Vaatleja informeeriva tegevuse iseloom ja eesmärgid asetuvad selgelt viimastel aastakümnetel, täpsemalt peale Vatikani II kirikukogu (1962–1965) Katoliku Kirikus toimunud ennenägematute muutuste konteksti, mida pole liialdus nimetada mitte ainult kriisiks, vaid oma pretsedenditu ulatuse ja tulemuste tõttu lausa revolutsiooniks Kirikus. Seda revolutsiooni iseloomustab pastoraalse aggiornamento (itaalia keeles “ajakohastamine”, “kaasajastamine”, “kaasajale kohanda(u)mine”) loosungi ettekäändel algatatud üleüldine teoloogiline, distsiplinaarne ja liturgiline kaos ja omavoli kogudustes, katoliku ülikoolides ja koolides, katoliiklikes ajakirjades ja muus meedias.

Selle põhjuseks on olukord, kus oluline hulk Kiriku karjaseid, lõpetades kõige kõrgematega, kas enam ei mõista, mida tähendab allutada omaenda isikut oma ametist tulenevate objektiivsete kohustuste täitmisele, nimelt apostelliku Traditsiooni hoidmisele ja edasipärandamisele (1Kr 15:3) ja selle kaudu kogu Kirikut oma Rajaja ustavale ja kuulekale teenimisele (vrd Mt 25:21.23); või ei tahagi nad seda teha. Selle asemel eelistavad nad Kiriku õpetust, liturgiat ja kombeid ning kogu Kirikut ja tema eesmärki muuta omaenda ning selle maailma vägevate ideede ja ootuste kohaselt. See aggiornamento on suundub üha selgemini äratuntaval viisil selle eesmärgi suunas, et Kiriku-sisese “viienda kolonni” ja Kirikust väljaspool seisvate “libasõprade” koostöös muuta kohandatud ehk uuendatud neo-Kirik ja neo-katoliiklus inimvaenulikku Uut Maailmakorda religioosselt toetavaks ja õigustavaks alussambaks.

Seetõttu on Kirikliku Vaatleja esmane ja põhiline eesmärk dokumenteerida ja analüüsida Kirikus ja Kiriku kaudu postkristlikes ühiskondades kestva õpetusliku, moraalse ja kultuurilise revolutsiooni fakte ja sündmuseid, nende põhjuseid ja tagajärgi. Samas püüame ka viidata kõigele positiivsele Kirikus ja katoliku maailmas, eelkõige Kristusele ja apostellikule Traditsioonile truudele modernistlikule revolutsioonile toimuva vastupanu ning tulevase tõelise Kiriku reformi ning taassünni keskustele ja algatustele.

Kõige selle kaudu tõestame ühemõtteliselt, et nii nagu Kiriku eluallikaks, olemasolu aluseks ja põhjuseks on Kristuseni tagasiulatuv ja Kristuseni juhatav apostellik Traditsioon, nii on Traditsioon ka selle Kiriku revolutsioonis allakäigu ja hävinemisest päästmise ning uuenemise esmaseks ja keskseks eelduseks ja vahendiks.

Kuna ükski vaimne ja moraalne reform ja taassünd, mida kristlikus traditsioonis nimetatakse meeleparanduseks, patukahetsuseks ja pöördumiseks, pole võimalik ilma üleloomuliku jumaliku abita, mida nimetatakse üleloomulikuks armuks ja mida antakse tasuta ja armust vastava palve peale, siis on hädavajalik ühendada maailma ja Eesti vaimsest ja moraalsest seisukorrast sügavuti mineva ülevaate ja mõistmise saavutamine teoga, eelkõige palveteoga. Ühele sellisele palveteole Eestimaa heaks keskendub omakorda algatus Maarjamaa Maarjale!

Enamus mittekatoliiklasi või mittekristlasi võib selles teadaandes sisalduva peale ükskõikselt õlgu kehitada ja mõelda, miks Katoliku Kirikus toimuv talle peaks korda minema. Andku neile mõtlemisainet asjaolu, et Lääne-Eroopas ja Põhja- ning Lõuna-Ameerikas kaasajalgi valitsevat ühiseluvormi nimetavad kõik kultuuri- ja sotsiaalfilosoofid ning tsivilisatsiooniteoreetikud selle allika järgi Euroopa või Lääne kristlikuks tsivilisatsiooniks. Samuti väide, et nii nagu Euroopa kristlik tsivilisatsioon on sündinud Rooma-Katoliku Kiriku tegevusest, kes on rajanud selle vaimsed, moraalsed, õiguslikud ja kultuurilised alused, nii on see tsivilisatsioon koos Rooma-Katoliku Kiriku langusega määratud ka ise langema.

Lääne-Euroopa kristliku tsivilisatsiooni viimaste allesjäänud dividendide tuuldepildumisest on siiamaani elanud ka Eesti ühiskond. Mõistlikum ja kasulikum on oma ühiskondliku elukorralduse fundamentaalsete põhialuste üle järele mõelda varem kui peagi keset selle tsivilisatsiooni varemeid seistes või varemete all lamades. Vahest tekib siis nii mõneski õilsaid taotlusi säilitanud südames selle juurdlemise tulemusena kavatsus ja tahe aidata kaasa selle tsivilisatsiooni ja tema alusväärtuste kaitsmisele, taastamisele ja uuestisünnile.

Isa Ivo Õunpuu,
Katoliku Õpetuse Andmebaasi ja Kirikliku Vaatleja toimetaja

 

© Meie Kirik