Ja sealt edasi minnes nägi Jeesus meest, Matteus nimi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: „Järgne mulle!“ Ja Matteus tõusis ning järgnes talle. Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega. Ja seda nähes ütlesid variserid tema jüngritele: „Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?“ Aga seda kuuldes vastas Jeesus: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!“ Mt 9:9–13

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Matteus ehk heebrea nimega Levi oli maksukoguja. Üks neist ametnikest, keda Iisraelis põlati ja vihati nende koostöö eest Rooma valitsusega. Juudid olid maksukogujad oma seltskonnast välja arvanud. Nende raha oli ebapuhas ja nad ise olid ebapuhtad. Korralik õigeusklik juut püüdis, kui vähegi võimalik, neist eemale hoida.

Tundub täiesti üllatav, et Jeesus tuli ühe sellise patuse juurde ja kutsus ta oma jüngriks. Matteuse elu ei pöördunud enam kunagi tagasi vanasse rööpasse. Maksukogujast sai Jeesuse õpilane. Hiljem kristliku kiriku apostel ja evangelist. Tema nimi tähendab eesti keeles „Jumala kingitus“. Ta on tõesti olnud oma nime vääriline, sest tänu sellele kingitusele oleme meiegi osa saanud Jumala sõnast. Kiriku pärimus kinnitab, et esimene evangeelium on kirjutatud apostel Matteuse poolt.

Jeesuse kutse olla Tema järgija on eelkõige armu avaldus. See tuleb kingitusena. Matteus ei otsinud Jeesust, vaid Jeesus otsis ja leidis ta töö juurest. Matteus ei valinud Jeesust, vaid Jeesus valis teda. Matteus ei kutsunud Jeesust oma ellu, vaid Jeesus kutsus teda oma ellu. Ja tänagi tuletab Ta seda meile meelde, öeldes üsna selgelt: „Teie ei ole mind valinud, vaid mina olen teid valinud.“ See on Jumala arm, et me võime olla Issanda järgijad. Me ei leia Matteuse juures midagi positiivset, mille põhjal võiksime teda soovitada Jeesusele. Patune tölner, kellel silmgi ei pilkunud, kui maksude korjamisel numbreid enda kasuks ümardas. Kas siis selliste meestega tahab Jeesus ennast ümbritseda? Kas siis seda tüüpi meest tahab Ta teha apostliks, et saata ennast esindama?

Matteus ei teinud omalt poolt midagi, et oleks olnud väärt seda au, seda kutset, seda armu – olla üks Jeesuse jüngritest. Samuti on lugu ka meiega. Ei ole sinus ega minus midagi, mis teeks meid väärt kandma kristlase nime. Me ei ole enda poolt midagi toonud ega teinud. Kristlaste hulka vastuvõtt on olnud meie jaoks suur kingitus. Eesõigus, mille Jumal meile armust on kinkinud. Paljud meist ei ole olnud enamat kui ainult väike tita ristivanema kätel, kui me esimest korda kuulsime ristimises Jeesuse kutset: „Järgne mulle!“ Kui me tahame sellele kutsele vastata ja soovime, et Jeesus meist midagi vormiks, siis tuleb kõigepealt nii endale kui ka Jeesusele tunnistada, et me ei ole enam väärt kui patune maksukoguja Matteus.

„Järgne mulle!“ See on Jumala Poja kutse. Paraku ei ole see Tema, kes meie sõrmenipsule kuuletub ja kõik meie egoistlikud soovid täidab, vaid hoopis meil tuleb Tema kutsele vastata. See lõpetab igasuguse hooplemise ja kiitlemise ning religioosse uhkuse. Sellega lõpevad jutud meie õigustest. Jumalariigis ei ole inimõigusi. Seal on ainult armastus. Sinna kutsub Jeesus meidki, öeldes: „Järgne mulle!“

Jeesuse kutse, „Järgne mulle!“, on personaalne kutse, edastatud isikult isikule. Jeesuselt Matteusele, kes oli hõivatud oma maksuraamatutega. Jeesuselt sinule, kes sa istud täna siin kirikus. Sind ei kutsuta järgima mingit religioosset õpetust. Sind ei kutsuta üles uskuma Jumalat, sest kõik, isegi ateistid usuvad Teda omal moel. Sind kutsutakse järgima konkreetset isikut – Natsaretist pärit Jeesust Kristust, Jumala Poega. Kutse „Järgi mind!“ on Jeesuse ainulaadne side igaühega meist eraldi. Kui Jeesus ütles Matteusele „Järgi mind!“, siis ei olnud need lihtsalt ühe mehe sõnad, vaid Jeesuse läbi lihaks saanud Jumala sõna, kes kutsus Matteust. Sellel sõnal on vägi. Ta paneb asjad toimima. Ta ütles: „Saagu valgus!“ Ja valgus sai. Ta ütles inimestele: „Olge viljakad ja teid saagu palju.“ Ja nõnda sündis. Ta ütles halvatule: „Tõuse, võta oma ase ja mine koju.“ Ja halvatu mees tõusis ja kõndis omal jõul koju. Ta ütles tölnerile: „Järgne mulle!“ Ja Matteus tõusis oma laua tagant ning järgnes Jeesusele.

Jeesuse kutse on kutse kuulekusele. Jumala sõna ei loo roboteid, pimedaid järgijaid. Sõna loob vaba mehe ja naise, kes elab Jeesuse surma ja ülestõusmise vabaduses. Jeesus vabastab inimese tema seotusest ja kiindumusest ebajumalatesse. Matteus ei olnud sunnitud järgnema Jeesusele. Ta tegi seda oma vabast tahtest. Ta kuuletus kutsele, kuna Jeesuse sõna aitas purustada sidemed senise patuse minevikuga. Päästja kutse ootab vastust iga inimese käest isiklikult. Kas see võetakse vastu või lükatakse tagasi?

Usk ja kuulekus on nagu ühe mündi kaks poolt või nagu kaks üksteisega põimunud niiti masinõmbluses. Usku ja kuulekust ei saa mitte kunagi üksteisest lahutada. Usk ilma kuulekuseta on surnud usk ja kuulekus ilma usuta on surnud tegevus. Kui ma  ütlen: „Mina usun“, siis pean olema valmis lisama: „Ma kuuletun Sulle, Taevane Isa, ma järgnen sulle, Jeesus Kristus.“

Matteus kuuletus sõnale. Ta järgnes Jeesusele. Kui ta ei oleks kuuletunud ja tõusnud, kui ta oleks ainult kuulnud Jeesuse kutset ja jäänud oma laua taha istuma, ei oleks temast saanud kunagi jüngrit. Kristlus ilma kuulekuseta on paljas religioosne teooria, usuideede süsteem või mõisteline teoloogia. Midagi, mille üle võime sigari ja viskiklaasi taga diskuteerida. Jünger ilma kuulekuseta võib küll teada mõningaid asju kristlusest ja kanda isegi silti „kristlane“, kuid ta ei loe kunagi pühakirja, ei palveta, ei käi kirikus, ei tunnista pattu ega saa osa Kristuse ihust ja verest. Selline on inimene, kes küll kuuleb Jeesuse kutset, kuid kahjuks ei järgne sellele.

Kindlasti sa märkasid, et Jeesus ei anna Matteusele mingit seletust. Ta ütleb ainult lühidalt: „Järgne mulle!“ Mida need lihtsad sõnad eneses peidavad? Kindlasti tähendab see seda, et Jeesuse jüngritena oleme kutsutud täitma Jumala tahet, mis on meile edastatud kümnes käsus. See on meie hommikune hümn enne tööle minekut, enne päeva alustamist, ja pihipeegel enne uinumist. Sama kindlalt võib öelda, et Kristuse järgimine ei piirdu ainult käsu täitmisega. See on midagi suuremat ja tähtsamat kui kümme käsku. Olla kuulekas kristlane tähendab elada Jeesuse surma ja ülestõusmise võimu all. See tähendab elada teadmises, et meile on andeks antud, et Jeesus on oma ohvrisurmaga meid süüst vabastanud. Praktilises elus tähendab see seda, et me iga päev naelutame Jeesuse ristile oma patuse mina, oma kired ja himud, kõik saatanlikud soovid, ja iga päev ärkame uuele elule Kristuses. Järgneda Jeesusele tähendab anda oma elu täielikult Temale. Nii nagu Paulus ütleb: „Nüüd ei ela enam mina ise, vaid Kristus elab minus.“

Jah, Jeesuse kutse „Järgne mulle!“ nõuab kuulekust ja ma arvan, et see on suurim kuulekus, mida Jumala sõna meilt nõuab.

Kutse „Järgne mulle!“ tähendab veel midagi. Ja nimelt seda, et see on kutse täielikule usaldusele. Jeesus kutsub meid välja mugavast olemisest. See võib tähendada seda, et meil tuleb maha jätta kindel töö, sõbrad ja võib olla isegi perekond, kui nad on takistuseks teel Jumala riiki. Me peame olema valmis loobuma enda minast ja sellest, mida omame, ning asuma rännakule, kus otsustajaks ja juhiks on Jeesus Kristus. See ei tähenda midagi muud kui Jeesuse jäägitut usaldamist.

Järgijatele ei anna Jeesus mingeid lubadusi. Ta ei lubanud Matteusele mitte midagi, kui kutsus teda enda jüngriks. Ei head tööd ega kopsakat sissetulekut ega õnneliku perekonda. Ta ei lubanud vabastada meid kannatustest, valust ega tagakiusamistest. Kui Matteus astus välja oma kontorist, siis oli see minek senisest turvalisest olemisest tundmatusse, mugavustest katsumustesse, reaalsetest nähtavate asjade juurest nähtamatute väärtuste juurde. Sellel hetkel ta ei teadnud veel, mida tähendab Jeesuse jäägitu usaldamine.

Meile ei anta muid garantiisid kui ainult üks: Jeesus äratab meid viimsel päeval üles igavesele elule.

Me oleme ristimises kutsutud välja enda loodud kindlusest. Oleme kutsutud Jeesuse järgimise nimel kaotama kogu maise elu. Raskelt teenitud raha, aastatega kogutud vara, majad ja autod, positsioon ja võim, isegi abikaasa ja perekond – kõik need asjad võime mingil hetkel ja mingis olukorras kaotada. Ole valmis, et sult võetakse viimne kui sent. Kuid üks asi on kindel, mis sulle kui Kristuse jüngrile jääb ja mida ei saa ära võtta ükski võim – see on koht, mille Jeesus on juba valmistanud sulle taevas. Aamen.