Soome luterliku kiriku kõrgeim juhtorgan, kirikukogu, andis 2016. aastal piiskoppide konverentsile ja kirikuvalitsusele ülesande koostada ülevaade kiriku võimalikest käitumisviisidest pärast sooneutraalse abieluseaduse jõustumist. Piiskoppide konverents tellis asjakohase analüüsi prof. emer. Eila Helanderilt. Kokku 127-leheküljelise mitmekülgse analüüsi koostamiseks konsulteeriti kiriku tippjuhtidega, küsitleti kirikuliikmeid, intervjueeriti teiste Soome kirikute juhte ning konsulteeriti õigusasjatundjatega. Analüüsi koostaja jõuab lõppjäreldustes ettepanekuni võimaldada Soome luterlikus kirikus paralleelselt kahte erinevat arusaama abielust: heteroseksuaalset ja homoseksuaalset. Ühtlasi eeldaks see asjakohaseid muutusi kirikukäsiraamatus. Analüüs anti piiskoppide konverentsile üle 6. septembril ning selle põhjal teevad piiskoppide konverents ja kirikuvalitsus edaspidi ettepaneku edasiste võimalike suundumuste kohta.

EELK on oma suhtumist homoseksuaalsuse praktiseerimise suhtes väljendanud Eesti Kirikute Nõukogu ühises seisukohavõtus homoseksuaalsuse küsimuses, milles märgitakse, et “homoseksuaalsus on patt selle erinevates avaldumisvormides”. EELK peapiiskop on koos teiste Balti luterlike kirikute piiskoppidega koostanud ühisavalduse, milles märgitakse, et “homoseksuaalse sättumuse praktiseerimine on ühtesobimatu Kristuse järgimisega”. EELK kirikukogu on vastu võtnud avalduse, milles viidatakse mõlemale eelnimetatud dokumendile, tõdetakse, et homoseksuaalse käitumise kiriklik tunnustamine takistab altari- ja kantsliosaduse teostamist kirikute vahel.

Järgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud Eila Helanderi koostatud dokumendi osad, mis kirjeldavad suhtumist homoseksuaalsusesse teistes luterlikes ja protestantlikes kirikutes, kelledest paljudega on Eesti Evangeelne Luterlik Kiriku osaduses erinevate kokkulepete kaudu. Vahepealkirjad lisatud siinkirjutaja poolt.

*   *   * 

Homoseksuaalsete liitude kiriklik tunnustamine protestantlikes kirikutes

Samasooliste abielu on tunnustanud 25 riiki: Argentiina 2010, Belgia 2003, Gröönimaa 2015, Hispaania 2005, Holland 2000, Inglismaa/Wales 2013, Island 2010, Kanada 2005, Luxemburg 2015, Lõuna-Aafrika 2006, Malta 2017; Mehhiko 2009 (mõnedes osariikides), Norra 2009, Portugal 2010, Prantsusmaa 2013, Rootsi 2009, Saksamaa 2017, Soome 2017, Šotimaa 2014, Taani 2012, Uruguai 2013, USA 2015, Uus-Meremaa 2013. 

Aastal 2017 Luterliku maailmaliidu 145 liikmeskirikust 20 kas laulatab samasoolise paari abielu või õnnistab tsiviilkorras sõlmitud abielu/registreeritud partnerluse kiriklikult: Abielukäsituse ja laulatuskorra sooneutraalseks muutnud luterlikud kirikud: Rootsi kirik (2009), Islandi evangeelne-luterlik kirik (2010), Kanada evangeelne-luterlik kirik (2011), Taani rahvakirik (2012), Norra kirik (2016), Hollandi protestantlik kirik, Belgia ühinenud protestantlikud kirikud, Brasiilia luterliku usutunnistuse kirik (2011), Evangelical Church of the River Plate. Samasoolise paari liturgilise õnnistamise heaks kiitnud kirikud: Hannoveri evangeelne-luterlik kirik, Badeni evangeelne kirik (võrdne kirikliku laulatusega), Põhja-Saksa evangeelne-luterlik kirik (võrdne kirikliku laulatusega), Kesk-Saksamaa evangeelne kirik, Oldenburgi evangeelne-luterlik kirik, Schaumburg-Lippe evangeelne-luterlik kirik, Braunschweigi evangeelne-luterlik kirik, Itaalia evangeelne-luterlik kirik, Austria Augsburgi usutunnistuse kirik.

Ameerika evangeelses-luterlikus kirikus otsustab samasoolise paari laulatamise/õnnistamise kohalik kogudus.

Pastoraalse palve samasoolise paari eest on heaks kiitnud neli kirikut: Soome evangeelne-luterlik kirik palve koos ja ühiselt paariga (2010), Baieri evangeelne-luterlik kirik (mitteavalik jumalateenistus), Saksi evangeelne-luterlik kirik (mitteavalik jumalateenistus), LML Saksa liikmeskirikutest ei tunnusta Württembergi kirik ka mitteavalikku jumalateenistust.

Homoseksuaalsete liitude kiriklik tunnustamine Põhjamaade kirikutes

Rootsis andsid piiskopid 1994. aastal juhise eraviisilisest palvest samasoolise paari eest. Viis aastat hiljem anti juhis avalikust palvest, aastal 2005 kiitis kirikukogu heaks registreeritud partnerluse õnnistamise ja aastal 2009 sooneutraalse abielu kirikliku laulatamise. Preestritel on 2009. aasta otsuse kohaselt südametunnistuse vabadus mitte laulatada. Aastal 2016 tehti kirikukogule ettepanek muuta preestri ametissesobivuse tingimusi, mille järgi edaspidi ordineeritavad preestrid peavad kohustuma samasoolisi paare laulatama. Varem ordineeritud ja ametis olevatel vaimulikel pidi jätkuvalt olema õigus taolisest laulatusest keelduda. Kirikukogu lükkas ettepaneku tagasi ning tegi kirikuvalitsusele ülesandeks lahendada olukord nii, et Rootsi kirikus laulatuse pärast mitte kedagi ei diskrimineeritaks. Kirikuvalitsus jõudis otsusele, et kohustus tagada koguduses laulatus kõikidele paaridele lasub kogudusel ja selle ülemõpetajal, mitte üksikul vaimulikul. Arutelu sel teemal jätkub.

Rootsis elab samasoolises registreeritud partnerluses/abielus 1 inimene 1000-st. Enamus samasoolistest abieludest sõlmitakse kolme suurema linna maakondades ning Uppsala maakonnas. Samasoolisi paare on pärast kiriklikku tunnustamist laulatatud 129–160 paari aastas (ligikaudu 20 protsenti samasooliste abielude arvust).

Islandil muudeti abielukäsitus sooneutraalseks aastal 2010. Mingit eraldi reeglit preestri võimalusest keelduda samasoolise paari laulatamisest ei ole kehtestanud kirik ega ka riik. Aastal 2015 otsustas kirikukogu, et selle kohta ei anta mingit eraldi määrust. Kirik laulatab samasoolisi paare. Preester võib laulatamisest keelduda põhjusel, et paar on samasooline või muudel põhjustel, mis kehtivad ka erisooliste paaride puhul.

Norras kiideti sooneutraalne abieluseadus heaks aastal 2009. Aastal 2015 otsustas kirikukogu kiita heaks samasooliste paaride laulatamise ning kaks aastat hiljem kiideti heaks asjakohane talituse kord. Preestritel on õigus südametunnistusele tuginevalt keelduda laulatamisest või tsiviilpartnerluse sõlminute eest eestpalve tegemisest.

Taani rahvakirikus jõustus samasooliste paaride kiriklik laulatamine samaaegselt abieluseaduse muutumise sooneutraalseks aastal 2012. Kirikul ei ole oma kõrgemat juhtorganit, vaid parlamendi tehtud otsused kehtivad ka kiriku jaoks. Preestritel on siiski õigus südametunnistusest lähtuvalt keelduda samasoolise paari laulatamisest. Sobiva laulataja leidmine on praosti või piiskopi kohus.

Homoseksuaalsete liitude kiriklik tunnustamine anglikaani ja teistes protestantlikes kirikutes

Küsimus samasooliste laulatamisest ja õnnistamisest lõhestavad anglikaani osaduskonda (Anglican communion). Osaduskonna 38 provintsist kaheksa (Ameerika Ühendriigid, Kanada Šotimaa, Wales (arutusel), Uus-Meremaa, Lõuna-India, Lõuna-Aafrika, Brasiilia) on avatud samasooliste paaride laulatamisele või nende liidu õnnistamisele. Veebruaris 2017 arutas Inglismaa Kirik küsimust kolmekojalises kirikukogus. Piiskoppide seisukohavõtt “Marriage and Same Sex Relationships after the Shared Conversations. A Report from the House of Bishops” tekitas eriarvamusi. Raporti kohaselt ei peaks kiriku õpetus abielust muutuma, teisalt otsiti uut lähenemisviisi (fresh tone). Piiskopid – välja arvatud üks, kes teatas hiljem, et oli vajutanud vale nuppu – toetasid ettepanekut, ilmikutest toetas seda napp enamus, aga vastu olid vaimulike esindajad. Pärast piiskoppide ettepaneku tagasilükkamist kutsusid Canterbury ja Yorki peapiiskopid ühises kirjas kiriku kõiki liikmeid kirikut ühiselt ehitama ning teatasid, et piiskopid jätkavad küsimuse arutamist. 

Soome kiriku rahvusvahelised oikumeenilised suhted

Põhjamaade kirikud on sooneutraalse abielukäsituseni jõudnud pika protsessi tulemusel ning tõenäoliselt mõistavad nad Soome evangeelse-luterliku kiriku otsust, ükskõik, kummale poole see kaldub. Enamus Aasia, Aafrika ja Ida-Euroopa luterlikest kirikutest on – sarnaselt nende riikide seadusandlusele – homoseksuaalsuse ja homode vastu. Luterlikus Maailmaliidus on homoseksuaalsuse küsimusega seonduvaid pingeid käsitletud nn Emmause-protsessi raames. Küsimust ei peeta osaduskonda lõhestavaks ning dialoog on jätkunud.

Napp enamus Porvoo osaduskonna kirikust peab abielu üksnes mehe ja naise vaheliseks liiduks. Rootsi 2009. a otsus samasooliste paaride laulatamisest ja nende liidu õnnistamisest tekitas osaduskonnas vimma. Teemat käsitleti 2011. a sügisel Turus korraldatud Porvoo osaduskonna abieluteemalistel konsultatsioonidel. Pärast seda ei ole teemat vähemalt ametlikult arutatud, hoolimata Taani ja Norra luterlike kirikute otsustest. Üheks põhjuseks vaikusele võib olla pinge Walesi ja Inglismaa anglikaani kirikus ning globaalsed lõhed Ameerika episkopaalses kirikus. Tõenäoliselt hoiti madalat profiili, et vältida konflikti Porvoo osaduskonna seas.

Dokument “Selgitus Soome evangeelse-luterliku kiriku laulatamisõigusest loobumise ja abielu laulatamise tähendusest kiriku identiteedile” on loetav siit.