Viimastel aastakümnetel on lääne ühiskondades toimunud suur liberaliseerumine, sealhulgas seksuaal- ja perekonnaeetika valdkonnas. Selle tulemuseks on kristlaste usu- ja sõnavabaduse kokkuvarisemine, eriti nendes riikides, kus abielu on muudetud sooneutraalseks.

Ametivõimude otsused lähtuvad kahest eeldusest: sellest, et liberaalsed väärtused on ainsad õiged väärtused, ning sellest, et need väärtused vajavad püsima jäämiseks levitamist juriidilise tule- ja mõõgamisjoniga.

Loomulikult kasutab liberaalseid väärtusi esindav võimuaparaat teisitimõtlejate vaigistamiseks ja “ainsa õige tõe” edendamiseks oma võimu. Soomes ei ole veel nii kaugele jõutud, aga suundumus on igaühele hoomatav.

Kristlane versus keiser

Lääneriikidesse on jõudnud – selleks, et jääda – muuhulgas nii liberaalne seksuaalõpetus kui ka abortide ja soovahetusoperatsioonide tegemine lastele ilma vanemate nõusolekuta, jutlustajate arreteerimine, kristlike organisatsioonide sundimine oma väärtustele ebalojaalseid töötajaid tööle võtma, sekkumine pastorite jutlustamisse, kristlastest ettevõtjate näidiskohtuprotsessid ja ähvardamised ning kristlaste diskrimineerimine töökohtadel.

Näiteks ettevõtjate puhul toimub areng üldjuhul nõnda, et esmalt palub homopaar ettevõtjalt abi nende pulmapeo korraldamiseks, tellides selleks tooteid või teenuseid. Ettevõtja aga keeldub abistamast tseremooniat, mis vastandub tema veendumustele.

Järgmiseks korraldatakse ettevõtja vastu viha- ja ähvarduskampaania internetis. Ühtlasi esitatakse neile valesüüdistusi, otsekui keelduksid nad koostööst inimeste seksuaalse orientatsiooni tõttu. Viimaks määratakse ettevõtjatele suured trahvid ning neil tuleb oma ettevõte sulgeda või isegi karta oma elu pärast, kuna neile esitatakse tapmisähvardusi.

Sarnast kohtlemist on kogenud näiteks Ameerika Ühendriikide pagarid Melissa ja Aaron Klein (pildil), kellelt kohus võttis lisaks trahvirahale ka sõnavabaduse.

Kas kogudused õpetavad kompromissitut eluviisi?

Tasapisi põhiõiguste olukord halveneb. Usuvabaduse küsimustes nõutakse kristlastelt esmalt oma veendumustest vaikimist, seejärel nõudmise peale tegutsemist oma veendumuse vastu ning viimaks tegema seda omaalgatuslikult.

Sõnavabaduse vähenemine areneb ähvardamisest, hirmutamisest ja laimust selleni, et sõnavabaduse kasutamise puhul ootavad kristlasi kriminaalõiguslikud tagajärjed. Sarnased katsumused olid tuttavad ka esimeste sajandite kristlastele ja nende kogudustele.

Kogudustel tuleb selles olukorras vastata suurtele küsimustele. Kas kristlastele räägitakse, mida õpetab Piibel patustamise toetamise ja selles osalemise kohta? Kas julgustatakse neid mitte tegema kompromisse usu küsimustes isegi siis, kui neid ähvardatakse?

Kas kogudused on valmis toetama perekondi, keda trahvitakse või kes kaotavad elatusallika? Kas nad on valmis toetama nõrgemaid ja alaealisi liikmeid, kes rünnatakse nende usu pärast?

Algkoguduse vastus oli “jah”.

Tõlkinud Illimar Toomet

 

Artikkel ilmus algselt väljaandes Ristin Voitto ja avaldatakse eesti keelde tõlgituna autori loal. Juuresoleval fotol (allikas: lifesitenews.com) on Kleinide perekond, kes on neid rünnanud homoorganisatsioonidele küpsetanud südamega kaunistatud torte, et osutada neile armastust ja sallivust.

 

© Meie Kirik