Saksamaa apostel Püha Bonifatius (u 675–754) on lisaks muudele tegudele ristirahvale meelde jäänud paganate poolt pühaks peetud puu – Thori tamme ehk maakeeli Taara tamme – söaka langetamise tõttu. Ehkki pühaku kirves raksas puud, mis seepeale Jumala väe läbi ümber kukkus, keelas ta aastaid hiljem vihaste paganatega silmitsi seistes oma kaaslastel inimeste vastu relva tõsta ning võttis vastu märtrisurma, hoides käes evangeeliumiraamatut.

Anglosaksi preester Willibald Mainzist kirjutab „Püha Bonifatiuse eluloos“ (8. sajand):

„Viimaste [paganlusest loobunute] juhatusel ja nõuandel tundis Jumala sulastest ümbritsetud pühak [Bonifatius] kohas nimega Gaesmere [Geismar] kiusatust maha raiuda üks tohutusuur puu, mida paganad vana nimega Jupiteri tammeks kutsusid. Aga kui ta kindlal meelel tegi väikese sälgu, oli seal juures suur hulk paganaid, kes endamisi innukalt oma jumalate vaenlast needsid. Aga kui puu tüvi sai vaid pisut täkestatud, kukkus tamm äkitselt ülalt tõugatuna võra väristades ümber; ja otsekui jumaliku väe läbi purunes puu neljaks osaks, nii et võis näha nelja võrdse pikkusega tohutut pakku, ilma et juuresolevad vennad oleksid midagi ette võtnud. Kui paganad, kes enne olid lausunud needusi, seda nägid, lõpetasid nad needmise, kiitsid Jumalat ja hakkasid uskuma. Siis laskis vägev pühamees, võttes kuulda vendade nõuannet, ehitada sellest puust pühamu ja pühendas selle pühale apostlile Peetrusele.“

Kirjeldatud sündmus leidis aset 723. või 724. aastal. Pühaku eluloo koostanud Willibald nimetab Thori tamme Jupiteri (vanarooma panteoni peajumal) tammeks. Püha Bonifatius suri märtrina umbes 30 aastat hiljem,  5. juunil 754.