-
Toeta Meie kiriku väljaandmist!
Ef 5:21,25; 6:1–3
Kiidetud olgu Jeesus Kristus!
I Lähtepunkt
Esimene tähele panek kuuldud teksti kohta võiks olla see, et kui me kõneleme õiglusest kristlikus kodus, siis algab see vastastikuse arusaamise ja teine teise mõistmisega. Ideaalne olukord on selline, kus iga perekonna liige arvestab teistega, kus üksteisele jäetakse hingamise ruumi. Kus üksteist koheldakse kui Jumala erilist ja ainulaadset loomingut. See on ideaal, kuid loomulikult ei ole see alati normiks. Hoolimata sellest, kas perekonnas valitseb vastastikuse tunnustuse ja lugupidamise õhkkond või ei, on Issanda käsk, mis näitab teed, kuidas me peaksime oma emasid kohtlema, väga selge.
II Käsk
“Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile Issandas, sest see on õige! Austa oma isa ja ema.” Siin Paulus kordab väga vana käsku, mille Mooses otse Jumalalt sai.
Mõned arvavad, et emadepäev on nüüdisaja mõte ja algatus, kuna esimest korda tõusis see päevakorda 1907 aastal Lääne Virginias, kui Anna Jarvis tahtis teha midagi oma ema austuseks. Siiski, tõsiasi on see, et emadepäev sai alguse palju varem. See sai alguse siis, kui Jumal andis välja määruse, et sa pead oma ema austama. Sellest lähtudes peaks iga päev olema emadepäev. See ei tähenda sugugi seda, et me ei peaks olema tänulikud tänase päeva eest. Kui ei oleks seda ühte päeva aastas, kui ei oleks seda erilist võimalust, siis ma kardan, et paljud emad jääks erilise tähelepanuta. Aga nii ei tohiks see olla. Emad on erilised ja neid tuleb austada. Neid tuleb austada ka sellepärast, et Jumal on seda käskinud. Sõna austama heebreakeelne vaste on kabed, mis tähendab, et peab olema kaalukas põhjus kellegi austamiseks. Tänapäevalgi on meie kõnepruugis väljend, et selle või tolle tegelase sõna on väga kaalukas ja ta väärib austust ning tunnustust. Meile saab mõiste austama ehk selgemaks, kui vaatame selle sõna vastandit. See on siis needma, mille heebreakeelne vaste on galal ja mis tähendab kedagi kergekaaluliseks tegema, kellegi väärtust vähendama. Nagu udu või aur või tolm. Midagi tähtsusetut või väärtusetut, mida võib lihtsalt eemale pühkida. Kui Jumal käsib austada oma ema, siis tahab Ta öelda, et emad on väärt kõige kõrgemat austust ja lugupidamist. Et nende sõnad omavad kaalu. Et nad ise moodustavad väga tähtsa osa meie elus. Ja kui see ei ole nii, kui me ei austa ema, siis näitab see seda, et kohtleme teda kui tolmukorda laual, mis ühe käe liigutusega kõrvale lükatakse. Kui me keeldume austamast oma ema, siis me mitte üksnes ei kurvasta Jumalat, vaid kurname ka enese elu. Paulus püüab meile meelde tuletada, et on olemas õnnistus, mis tuleneb vanemate austusest.
III Tõotus
“Austa oma isa ja ema,” see on esimene käsusõna tõotusega, “et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal” Enne, kui me vaatame üksikasju lähemalt, võiksime meenutada, mida ütleb Pühakiri Jumala tõotuste kohta. Me teame, et Tema tõotused on alati kindlad, et Ta ei murra antud lubadusi, vaid täidab need. Issand ise ütleb Bileami suu läbi: “Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta muudaks meelt. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide?” Apostel Paulus lisab: “Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses jah. Seepärast tulgu ka meie suust tema läbi aamen Jumalale kiituseks.” Jumal on jäänud kindlaks oma tõotustele. Kuid on midagi, millele peame tähelepanu osutama, kui räägime Jumala tõotustest. Nendega käivad kaasas teatud tingimused. Üks on see, millest me oleme rääkinud. Kui sa austad oma vanemaid, siis Jumal õnnistab sinu elu. Või vastupidi – kui sa ei hooli neist, siis kaob ka õnnistus. Jälgi inimesi sellest sisukohast lähtudes ja sa näed, et see on tõsi.
Kaks laadi on tõotusel, mis on antud neile, kes austavad oma ema. Esimene puudutab meie suhet Jumalaga. “….et su käsi käiks hästi.” Kreeka keeles on seda väljendit kasutatud ka juhul, kui taheti kedagi õnnitleda hästi sooritatud ülesande puhul. Me võime olla kindlad, et kui austame oma ema, siis Jumal oma tõotuses ütleb meile: “Suurepärane, hästi tehtud!” Igal ajastul leidub neid, kes ei hooli oma vanematest. Jeesus kritiseeris väga rängalt oma kaasaegseid kirjatundjaid, kes püüdsid hiilida kõrvale Jumala käsust ja otsisid juriidilisi nippe, et mitte täita abistamise kohustust vanemate ees. Tänapäeval on olukord igatahes hullem. Suur osa neist, kes oma ema ei austa, on nii paadunud südamega, et ei suvatse isegi vabandust otsida. Suhe vanematesse on just kui vaimne baromeeter. Meil ei ole lootust heale käekäigule ja Jumala õnnistusele, kui me ei austa oma vanemaid.
Teine osa tõotusest ütleb: “et sa elaksid kaua maa peal.” Ema austamisega me suurendame oma elu väärtust. Meil on võimalik elada kauem ja paremini. Meditsiiniteadus on tõestanud, et pikk eluiga on seotud inimese meelerahuga. Aga me ei saa ju rääkida meelerahust, kui suhted vanematega on korrast ära. Mul on tulnud aidata inimesi, kelle elu on olnud hingeliselt ja füüsiliselt sassis. Need inimesed olid kibestunud, kuna nende vahekord vanematega ei olnud korras. See konflikt peegeldus omakorda ka suhetes kaasinimestega.
Kuid on ka teisi. Kindlasti tead sinagi tuua näiteid inimestest, kelle siiras kiindumus oma vanematesse on toonud rõõmu ja rahu ning kinkinud pikka ja õnnistatud elu.
Pühakiri seostab sagedasti omavahel austamise ja õnnistuse. Ning enda ja teiste elu jälgides peame tunnistama, et Pühakiri räägib tõtt.
IV Võimalused austamiseks
Millised siis on vanemate austamise võimalused?
Me austame oma emasid, kui kuuletume neile. Sellega me näitame üles tõelist armastust ja lugupidamist. Jeesus ütleb kuulekuse ja armastuse kohta nõnda: “et maailm saaks aru, et mina armastan Isa ja teen nõnda, nagu Isa mind on käskinud.” Kui me enda lapsepõlve meenutame või mõtleme oma laste peale, siis peame tunnistama, et mitte alati ei tehta ema tahte järgi. Tihti ei hoolita ema juhtnööridest, peetakse neid tühisteks või häirivateks. Aga ema ju hoolib. Ta teab asju, millest lapsel ei ole ettekujutustki. Manitsused, keelud ja hoiatused ei anta ju kiusu pärast, vaid ikka soovist, et lapse käsi käiks hästi.
Me austame oma emasid, kui ülistame ja kiidame neid. Samuti siis, kui hindame nende tegevust ja võtame kuulda nende nõuannet. Õpetussõnad ütlevad: “ära jäta tähele panemata oma ema juhatust, sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!”
Oleks tore kui sa suudaksid andestada ema puudused, sest ükski ei ole ideaalne. Ja oskaksid paluda andeks valu ja haavade pärast, mida vahest hoolimatu käega oled ema südamesse tekitanud.
Austa ema ka siis, kui temast on saanud vanaema ja vanavanaema. Ära põlga teda, kui ta on vanaks saanud. See on aeg, kus saad teda ümbritseda hoole, armastuse ja mõistmisega.
Austa oma ema isegi siis, kui ta on siit maailmast lahkunud – olles see, kelleks ta sind kasvatas ja käitudes nii, nagu ta sind õpetas, austad sa oma surnud ema. Usklik ema võib ka sealt poolt toonelat kasuks olla. Aamen.